Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond
Ruum ja tegevus peavad kahtlemata omavahel
kooskõlas olema. Laps saab endast teadlikuks kui mingisuguste sündmuste põhjustajast (kui mina toimin nii, siis leiab aset selline
sündmus). Lapse enesemääratlus ja enese teadvustamine käivad läbi ruumi (mina ja miski muu). Lapsed kiinduvad omandisse ja
enda isiklikesse asjadesse – see loob neile turvatunde. Omakorda peavad kõik keskkonnad toetama ka lapse kompetentsuse arengut
(soov olla kompetentne on oluline lapse arengumotiiv). Füüsilist maailma õpib laps tundma ennekõike eksperimenteerides.
Keskkonnas tegutsedes areneb ja muutub täiuslikumaks kahtlemata ka silma ja käe koordinatsioon. Et kasvatuslikud mõjud oleksid
lasteaias parimad, tuleks lastega tegelevatel täiskasvanutel analüüsida järgmiseid aspekte: keskkonna intensiivsus (helid, valgustus,
kontaktid lapsega); situatsioonide mitmekesisus ajas ja ruumis (minimaalne mitmekesisus toob kaasa huvide alanemise, suur
annaabi.ee 
