Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengumailt. Väljaränne on piirdunud ning ei ole enam nii suur, kuid algse väljarände tõttu elab välismaal üle 10 miljoni itaallase. 2 Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis: Itaalias on naisi ja mehi peaaegu võrdsel, kuid siiski on naiste osakaal suurem, rohkem on just vanema ealisi naisi. Keskmine eluiga on pikk, kuskil 80 aastat. Vanemaealised on ühiskonnas ülekaalus
siirduvad sinna tähtajalist töölepingute alusel. 1965. aastal töötas muudes Euroopa riikides itaallasi 1,4 miljonit. Alates 1970. aastast, kui Lääne- Euroopas hakkas suurenema tööpuudus, vähenes itaallaste väljaränd sinna tunduvalt. 1978. Aastaks oli itaallastest välistööliste arv kahanenud 853 tuhandeni, neist elas 305 tuhat Saksamaa Liitvabariigis, 106 tuhat Sveitsis, 176 tuhat Prantsusmaal ja 106 tuhat Belgias. Samal ajal suurenes Itaaliasse endasse odava tööjõu sissevool arengumailt, seetõttu ületab sisseränd alates 1972. aastast väljarännu. Varasema väljarännu tulemusena elab välismaal kokku umbes 10 miljonit itaallast, seal hulgas ,45 miljonit Ameerika Ühendriikides, 730 tuhat Kanadas ja 1,3 miljonit Argentiinas. Itaaliale on omane ka elav siseränne: igal aastal vahetab elukohta üle 1,3 miljoni inimese. Põhiliselt siirdutakse põllumajanduspiirkondadest Põhja-Itaaliasse. Varem asuti suurlinnadesse ja
annaabi.ee 
