Otepää kõrgustik
Keskmiselt
tuleb üks järv iga 9 km2 kohta. Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2.
Järvenõo geomorfoloogiliste- ja järve morfoloogiliste iseärasuste alusel jaotuvad siinsed
järved vähemalt kahte rühma: 1) ürgorgude ning 2) moreenküngaste ja mõhnade vaheliste
nõgude järved. Esimesed on suuremad, pikliku kujuga ja sügavamad. Kui nende järvede hulka
lugeda ka Otepää mattunud oru kohal paiknevad järved, millede morfoloogia on küll
mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma
kaldajoonega), siis kuulub suuruselt kümne esimese järve hulgast kaheksa ürgorgude järvede
rühma. Suure-mateks nende ja ühtlasi kogu kõrgustiku järvede hulgast ongi selle mattunud
oru kohal paiknevad järved: Pühajärv (285,9 ha), Pangodi järv (115 ha), Nõuni järv (78,8 ha).
Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas
suuruselt kuueteistkümnes
annaabi.ee 
