Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja
Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt
eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne
ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks
jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud.
Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode.
Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete
väljaannete katsetusi, kuid ükski ajaleht ega jätkväljaanne ei jäänud pikemalt püsima.
Alates 1857. aastast kõneleme aga järjepideva eestikeelse ajakirjanduse tekkest: Pärnu
Postimees, ja 1864. aastast Eesti Postimees hakkasid ilmuma igal nädalal, enam
pikemat vahet sisse ei tulnud.