mille suhtes erinevad uurijad on üksmeelel. Nendeks printsiipideks on: 1. Arengut iseloomustab ebaühtlus ja ajaline heterogeensus - erinevad psüühilised funktsioonid, omadused ja teised psüühilised nähtused arenevad erinevates tempodes. Igal neist on oma kiire arengu, stabiilsuse ja ka languse staadiumid, mis ajaliselt ja kestvuselt ei lange kokku. 2. Arengu ebastabiilsus - areng läbib alati muutlikke perioode, kuid kõige enam avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. 3. Arengu sensitiivsus - eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. 4. Psüühilise arengu kumulatiivsus - iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes (Tiko 2006:5-6). 5. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus ühelt poolt kasvab
Nendeks printsiipideks on: Arengut iseloomustab ebaühtlus ja ajaline heterogeensus- .s.t. erinevad psüühilised funktsioonid, omadused ja teised psüühilised nähtused arenevad erinevates tempodes- igaühel neist on oma kiire arengu, stabiilsuse ja ka languse staadiumid, mis ajaliselt ja kestvuselt ei lange kokku. Arengu ebastabiilsus- areng läbib alati muutlikke perioode. Kõige eredamalt avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. Arengu sensitiivsus, mis avaldub selles, et eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. Psüühilise arengu kumulatiivsus, mis seisneb selles, et iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes.
annaabi.ee 
