Hariduse areng kaasaegses Eestis (J.Dewey)
eesmärgiga moodustada erinevate ainete seoseid; õppekava peaks olema „väljakutsuv
võimalus rohkematele õpilastele“7. Eesti haridussüsteemis on õpetajal aga sageli raske
ühendada mitut erinevat ainet omavahel (kuigi me räägime ainete vahelisest intergratsioonist),
sest see eeldab erinevate ainete omavaheliste seoste mõistmist. Kuna õpetajad on
ainetepõhised ning omavaheline kootöö on nõrk, ei tule õpetajad selle ülesandega enamasti
toime. Lisaks on eelpool toodud arengukohtade vajaka jäämise kõige suuremaks pidurdajaks
hindeline hindamine ning riigieksamite süsteem.
Kõige progressiivsemaks sammuks õpetajate julgustamise ja motiveerimise suunas on
hindevaba hindamine, mida tänaseks rakendatakse kõikides Eesti koolide esimestes klassides.
Progressiivsemad koolid liiguvad suunas, kus algkoolis ei panda ülse hindeid. Selline
hindamine võimaldab õpetajatel keskenduda lapse arendamise, mitte faktide edasiandmise
suunas