Erivajadusega laps
ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse
määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised
arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist
arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas
keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele
võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju.
Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb
organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega
lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte
lapse pärilikest eeldustest ega organismi funktsionaalsetest kahjustustest, vaid keelekeskkonna
annaabi.ee 
