"arengukaar" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse

Emil Vedel arendas seda meetodit edasi ning eristas nende meetodite raames Eelrooma rauaaja. Maailma arheoloogiasse viis tüpoloogilise meetodi Oscar Montelius. 20. sajandi alguses peeti teda ikkagi arheoloogilise tüpoloogia isaks, Hildebrand jäi liiga lokaalseks. Ta hakkas looma tüpoloogilisi sarjasid ning hakkas kontrollima nende õigsust ka suletud leidude abil. Mõtles välja selle, et igal esemel on olemas eseme arengukaar (mingil ajal ese tekib, saab oma õitsengu ning siis mandub). Sophus Müller (taanlane) uuris varast rauaaega. Jagas Rooma rauaaja kaheks perioodiks haudade leiukomplekside abil, arvustas Monteliust, et too ei kasutanud leiukontekste. Ese ja kontekst kuuluvad kokku! Võib öelda, et juba 20. sajandi alguseks oli Põhjamaade arheoloogia tüpoloogia ja kronoloogia suures osas paigas. Suudeti esemeid, kalmetüüpe, asulakohti panna ajaliselt õigesse järjekorda.