Muistne vabadusvõitlus
Tõsi, oma riiki
eestlastel veel ei olnud. Seda enam on tähelepanuväärne, kuidas omavahel niivõrd lõdvalt
seotud maakonnad suutsid ühiselt koondada suuri väehulki - näiteks Otepää piiramise või
Madisepäeva lahingu ajaks. Eriti tihedat koostööd tegid lähimad naabrid – ugalased
sakalastega, saarlased läänlastega, revalased harjulastega.
Samuti ei pea paika ettekujutus, et sissetungijad olid nii relvade kui kaitsevarustuse arengu
poolest eestlastest väga pikalt ees. Väike arengueelis, ristisõdadest saadud kogemuste ja
tehnoloogiate näol, kindlasti oli, kuid see ei olnud sõja tulemuse seisukohalt määrav.
Eestlastel võis tõesti rauast turviseid olla kasutusel veidi vähem kui sakslastel, mitte aga
mahajäävusest tingituna, vaid tulenevalt kohaliku maastiku ning sõjapidamisviisi eripärast
(kiired rünnakud ja ootamatud manöövrid). Eestlased olid hilisrauaajal, ajaloolaste poolt
tõendatult, ühed suurimad rauatootjad Euroopas ning tundsid hästi ka sepakunsti
annaabi.ee 
