Sinuatriaalse blokaadi põhjused on samad kui SNS puhul. Blokaadi kaugelearenenud vormi korral tekivad vahel küllalt pikad asüstoolia perioodid, mis väljenduvad ajuvereringehäiretena. Atrioventrikulaarne blokaad Atriventrikulaarse blokaadi nimetus tähistab erutuse leviku aeglustamist A-V ühenduses, Hisi kimbus või ka säärtes. A-V blokaad võib olla omandatud või kongenitaalne. Viimane esineb üsna harva, umbes pooltel juhtudest kaasub blokaadiga südame mingi muu arenguanomaalia. Anatoomiliselt puudub osa Hisi kimbust, häirele on iseloomulik sünnist alates aeglane südamesagedus, sagedased on ka sünkoobid ja äkksurm. Omandatud A-V blokaadi põhjuseks on müokardiit, süsteemsed sidekoehaigused, bakteriaalne endokardiit, südame isheemiatõbi, kasvaja, ravimid ning operatsioonitrauma. I astme A-V on ilma EKG uuringuta raske diagnoosida. Südame kuulatlusel võib täheldada südametooni nõrgenemist, mis võib johtuda vatsakeste kontraktsiooni nõrgenemise tõttu.
Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga pool rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400g foolhapet. Foolhappe kaitsev efekt neuraaltoru defektide (spina bifida, anencephalia) vastu on leidnud kinnitust väga ulatuslike uurimistööde tulemustes. Raseduseelne foolhappe lisamine dieeti võib vähendada neuraaltoru defekti teket enam kui 2/3 juhtudest nii kõrgenenud riskiga (eelnenud rasedusel lootel arenguanomaalia) kui madala riskiga naistel. Kõiki naisi, kellel on anamneesis olnud neuraaltoru defektiga loode, tuleb informeerida uuest riskist, ning soovitada foolhappe lisamist dieeti 400 g/päevas, seni kuni tekib rasedus. Uurimistöö tulemused annavad tunnistust, et neuraaltoru defekti teke on 10 korda kõrgem inimestel, kelle dieet ei sisalda piisavas koguses foolhapet võrreldes naistega, kes kasutavad lisa foolhapet. Foolhappe manustamine peaks algama vähemalt 3 kuud