Arengupsühholooga
üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii
iseenesest?
5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi
erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja
idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem
keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele?
Arengupsühholoogia uurimismeetodid.
Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid,
sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on
väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik
samaaegselt uurida. Seetõttu on uurimisemeetodite valik piratud. Lisaks on vaja
uurimismeetodeid, mis võimaldaksid võimalike vigade allikaid kontrollida (et kas ma tegin vigu ja
kust need alguse said).