Peeter I
nekrutivõtmine. See ümberkorraldus kandis ka vilja, sest Venemaa sai Põhjasõjast
endale suure saagi. Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus,
töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne
mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme.
Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt
Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem,
kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6
Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas
nende viibimist Moskvas. Peetrile oli see aga vastuvõetamatu ja ta nõudis nende
eemalolekut pealinnast. Arvatavasti peamine põhjus, miks streletsid Peeter I´le nii
vastumeelsed olid, oli see, et nad takistasid Peetril troonile astuda ja isegi kippusid ta
elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks
vihkamiseks