Lühiülevaade Wiedemannist
aasta suvel ja
ettekande teemaks olid slaavi keeled. Järgmise ettekande pidas ta aastal 1851 teemal
"Mida võib rahvaste kohta nende keelest õppida?", milles räägib ta keele arengust
loodusseaduste järgi, mitte üksikisiku või asutuse tahte kohaselt Keele muutumist
põhjendab geograafiliste tingimustega, mis inimeste kõneorganite füsioloogiat võivad
mõjutada. Keele algust näeb ta onomatopoeetilistes sõnades, mingi keele sõnavara
kajastab ta meelest rahva arenemistaset, ajalugu ja keskkonda, kus viibitakse. Märgib, et
laensõnade abil on võimalik keelt rikastada. (Ariste 1973:18-19)
1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni
uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri
ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias.
3