Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired
seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest emotsionaaltahtelises sfääris. Mahajäämus võib olla püsiva iseloomuga ning esile kutsutud kesknärvisüsteemi orgaanilisest kahjustusest (näiteks sünnitrauma, ajukelme põletik, ajupõletik, langetõbi jm.) Erinevalt täiskasvanust on lapse arenemine kompleksne diferentseerumine ja integratsioon. Arenemisprotsessis võivad tekkida aga sellised kõrvalekaldumised, mis on õppimisraskuste põhjuseks (näiteks kroonilised haigused jm). Sõltuvalt mahajäämuse ilmnemise ajast on erinevad ka selle põhjused. Algklassides täheldatavad õppimisraskused on sageli seoses kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega. Osal õpilastel esinevad ajutise vaimse pidurduse nähud kas enneaegsuse, varases lapsepõlves põetud haiguste või sotsiaalse hooldamatuse tagajärjel
annaabi.ee 
