"arenemisprotsessid" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

Mida väiksem on veekogu sügavus, seda rohkem on seal tavaliselt taimestikku ja seda kiiremini ta kinni kasvab. Soo arenemise esimeseks järguks on madalsoo. Esialgu on selle pind ümbruskonnast madalam, kuid hakkab turbalasundi kasvades vähehaaval kerkima. See soodustab veevoolu aeglustumist. Madalsoo läheb siirdesoo järgu kaudu üle kõrgsooks ehk rabaks. Rabad on meil hakanud kujunema peamiselt pärast viimast jääaega. Rabapinnas koosneb peaaegu täielikult turbasamblast. Soo arenemisprotsessid on aeglased. Üleminek ühelt astmelt teisele võib võtta tuhandeid aastaid. Euroopas on peamiseks soode liigiks madalasood. Eestis on madalsoode all 57 %, siirdesoode all 12 % ja rabade all 31 % soostunud alade pindalast. Turvas tekib soode pindmises osas, madalsoo turbakiht on 3-10 cm ja rabadel 40-50 cm paksune. Turba juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil, meetrise turbakihi tekkeks kulub umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5-7 m, Haanja