Eesti lähiajalugu
aastaks 531 kolhoosi ja 102 sohvoosi. Mida aasta edasi, seda vähem kolhoose on, sohvoodide puhul arv
väga palju ei muutu. Kolhoos - kollektiivmajand, formaalselt nende inimeste oma, kes selle liikmed olid.
Sohvoos - riiklik asutus. Hiljem kohaliku elu keskseks saab see kohalik majand - selle direktor oli A ja O
(Kirovi Kalurikolhoos nt, mis oli väga erinevate kihistustega - suurepärane näide, kuidas nõukogude
tingimustes on erisuunalisi arenemisi soodustada). Kolhoosi kõige suurem negatiivne asjaolu oli see, et see
vähendas omandisuhteid. Kui neid külanõukogusid vaadata, siis kõige suurem kärpimine toimub just 50.
aastatel - 320 1954. aastal?. 1960. aastaks on järel pisut üle 300, 1966. aastaks aga 239. Kõige vähem on
külanõukogusid 1985. aastal, kui see arv langes 189ni. Toimub ka rajoonide vähendamine, sellega jõutakse
60. keskpaiku lõpule. Ka halduslikus mõttes pannakse paika eraldi Kirde-Eesti põlevkivi piirkond, 50
annaabi.ee 
