aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel arenemisfaasist. Ööpäevane käik- keskpäeval, mil päike (maa,lume,vepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, -23. Boltzmanni seadus- iga keha neelab asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese värvus, niiskus, teiseltpoolt aga kiirguse lainepikkusest. elektromagneetilist kiirgust, see sõltub tema ja pinna kõrguse vähenedes albeedo kasvab. Aastane käik- Nii tungib pikalaine kiirgus taimedeta tihedas pinnases heledusest
atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Albeedo ei olene ainult pinna liigist ja tema olukorrast, vaid ka kiirguse spektraalsest koostisest ja ruumilisest struktuurist. Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. Ööpäevane käik keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab hO = 10° juures. Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal.Veeauru kondenseerumine produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosfääris pilved ja udu
kõrgusest jt teguritest. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Sama pinna albeedo oleneb tunduvalt pinna niiskusest mida märjem pind, seda väiksem on tema albeedo. Näiteks tasane kuiv must muld peegeldab 13%, niiske must küntud muld 4%, kuiv tasane liiv 40%, niiske liiv 20%. On olemas ka taimkatte albeedo, mis sõltub konkreetsete taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. 7) Pikalaineline kiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus atmosfääri põhilised gaasid (lämmastik, hapnik ja argoon) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe; peamised pikalainelise kiirguse neelajad on veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab eriti tugevasti kiirgust, mille lainepikkus on 6-8,5 mikromeetrit, kuid peaaegu üldse ei neela kiirgust, mille lainepikkus on 8,5-12 mikromeetrit.
annaabi.ee 
