Usu reformatsioon
kujunes juust. Linnakantonites Zürichis, Baselis, Bernis jt jäi peamiseks maaviljelus. Olulised olid viinamarjakasvatus, veinitootmine, käsitöö,
kaubandus, tekkisid manufaktuurid, pangad, rauamaagi kaevandamina. Kaubanduse, käsitöö ja manufaktuuride keskuseks sai Genf, tähtis oli ka
Basel, kus esinesid paljud humanistid (Johannes Reuchlin, Rotterdami Erasmus), oli transiitkaubanduse sölmpunkt. Majanduses arenedesid jöudsalt
kapitalistlikud suhted. Sveitslased olid töökad ning ei talunud katoliku kiriku kombeid, et vaimulikud vöisid ilmalikke mönusid nautida, pealegi kui
rahvas pidi maksma makse ning kohustusi kandma. Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist. Suureks probleemiks Sveitsis oli palgasödurlus.
Enamus palgasöduseid teenis mujula, mitte Sveitsis, nt Prantsusmaal. Nad töid kodumaale palju raha, peale selle maksid palgasödurite värbajad
kantonitele
annaabi.ee 
