väiksed vead, et ei saagi aru millised on tõelised vead ja millised ei ole. MIKS VEAD TEKIVAD? Enamus vigu ei tulene programmeerimisest. On tehtud uuringuid väga suurtel projektidel, ning kõik on alati ühe ja sama saanud, et tarkvara vead tekivad spetsifikatsioonis. Põhjusi on mitmeid miks vead tekivad spetsifikatsioonides. Mõnel juhul lihtsalt ei kirjutada spetsifikatsiooni. Mõnel juhul ei ole spetsifikatsioon ei ole põhjalik, see muutub pidevalt või see ei ole tervele arendusmeeskonnale edastatud. Teine suurim koht kus vigu tekib on kujundus. Neid tekib sellepärast, et kas kiirustatakse või ei ole piisavalt infovahetust meeskondade vahel. Koodi kirjutamise vead on tavaliselt jälitatavad. Vead võivad tekkida kui tarkvara on keerukas, halb dokumentatsioon (eriti kui koodi on uuendatud või muudetud), tähtaeg või lihtsalt mõni loll viga. Tähtis on teada, et paljud vead mis võivad tunduda programmeerimise vigadena on üldjuhul võimalik jälitada nende algus kohani mis
realiseerime iga funktsionaalse allsüsteemi: 4.1.1 Süsteemi üldine struktuur, süsteemi selgroog Keskse andmehoidla ning rakendusserverite teenuse ostame sisse. Klient-terminalid ning nende operatsioonisüsteemid ostame sisse. Arvutivõrgu teenuse ostame sisse. 4.1.2 Hangete funktsionaalne allsüsteem Arendamie ise, kuna strateegilise arenduse käigus kogutud esialgsed nõudmised olid suhteliselt spetsiifilised. Süsteemi komponendi maht ei ole kuigi suur ning on meie enda arendusmeeskonnale mõistlike ajaliste ning rahaliste ressursside juures kättesaadav. Samuti on oluline hangete süsteemi tõrgeteta liidestatud mängukavade süsteemiga, mis on tagatav kõige paremini ise arendamisega. 4.1.3 Mängukavade funktsionaalne allsüsteem Arendame ise, kuna turul ei leidu nõuetele vastavat valmistoodet. Süsteemi osa on suhteliselt mahukas, seega saab sellest komponendist üks meie poolt arendatavaid põhiokomponente. 4.1.4 Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
annaabi.ee 
