peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende
peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende
peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise
See suur jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal rajatud prügilagaasi kogumissüsteem. Gaasi kasutatakse kahe lähedalasuva keskküttekattamaja gaasiga varustamiseks. Gaasi kogumist jätkatakse ka pärast prügila sulgemist ja sellele alale haljasala rajamist. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. Selliste ettevõtete rajamise korral toimuks jäätmete kogumine ja vedu ümberlaadimis-sorteerimisjaamade kaudu. Tõhustuks jäätmete valikkogumine, majanduslikult põhjendatud korduskasutuseks sobivate jäätmete töötlemine ja uute toodete valmistamine, tekiks võimalus moodsate jäätmekäitlustehnoloogiate juurutamiseks
annaabi.ee 
