Arenguspsühholoogia konspekt
reaalsus, aeg, koht ega isik. Mäng peab kinni heameele põhimõttest, siis on mäng see, mis
võimaldab regressiooni. Inimesed ei mängi seetõttu, et nad on vanad. Mäng loob võimalusi
tunnete paigutamiseks. Laps mängib ka ,,agressiooni" välja.
Võgotski: ,,Mängus ütletab laps on tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist". Mängu ei
pea õpetama, mängida oskavad enamasti kõik lapsed. Lisaks füüsilisele on mängudel ka
füüsiline, emotsionaalne, intellektuaalne arendusfunkstioon. Esimesel eluaastal on tõelist
mängu vähe, küll on aga mänguelemendid. Esimesena mängib imik iseendaga (oma käte ja
jalgadega). Hiljem tulevad esemetega mängud (psühhomotoorsed mängud). Ajapikku läheb
mäng keerulisemaks ja mitmekesisemaks.
Maimik (1.eluaasta lõpp kuni 3.eluaasta) isiklik kogemus on juhtiv mängu element, toimub
matkimine (nt kammimine, habeme ajamine). Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele
objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema