Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid
Ajalooline kogemus paistab viitavat võimalusele, et on olemas mingi piir, mida väliskapitali
juurdevool pikema aja jooksul enamasti ei ületa. Et väikese riigi välisinvesteeringuvajadused
on reeglina absoluutmahus väiksemad, jätkub siin olulise efekti saavutamiseks ka
väiksematest summadest, mida on rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kergem leida - kas või
spetsiaalselt riskantsete projektide ja katsetuste tarvis eraldatud arendusfondidest.
Otseinvesteeringutest üleminekuriikide majandusse ning Eestisse tehtud otse- ja
portfelliinvesteeringutest annavad ülevaate tabel 3ja tabel 4 ning joonis 3.
Sõjajärgse aja eduka kapitaliimportija äärmuslik näide on samuti suhteliselt väike riik - Korea
Vabariik. Rohkem kui 27 aasta vältel, ajavahemikul 1953-1980 oli väliskapitali sissevoolu
aasta keskmine tase Koreas 9% SKT-st. (NB! Eestis on viimase kahe aasta jooksul