Eesti lammas
Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942.
Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja
karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid
ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti
tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha
Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes
tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis.
Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku
maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha on kõrges hinnas ning sellest saab valmistada
väga atraktiivseid ja maitsvaid roogi.Lambaliha maitse võib kardinaalselt erineda ja
sõltub sellest, kas suutäieks on õrn ja hõrk talleliha või tuim ja nn kasukamaitseline
vanaloom. Gurmaanid hindavad õrna ürdise maitsega lambaliha, seega mahlakatel
niitudel kasvanud lammast