Tiit Lauk humanitaar
”. YAM 1943, nov/dets., 12.
118
7. EESTIMAISE DŽÄSSI VABA ARENGUPERIOODI
JÄRELLAINETUS
Nagu eelnevast selgus, arenes eestimaine džäss oma eksistentsi esimese veerandsajandi jook-
sul küllaltki tormilises tempos ja meie džässmuusikute paremik jõudis 1940. aastate alguses
juba arvestatavale rahvusvahelisele tasemele, mille tõendusteks on nii Soome kui Rootsi
džässiajakirjades ilmunud kriitika. Džässi kui kontsertmuusika arendajaina tõusid eestlased
aga üsnagi esirinda. Nagu selgus juba eespool öeldust, ei suutnud sõda, küüditamine ja oku-
patsioonid eesti džässi täielikult hävitada. See eksisteeris, kuigi kildudeks lõhutuna, nii
kodumaal kui arvestatava järellainetusena eksiili siirdunud eestlaste ridades erinevais maailma
paigus. Viimasest, kuigi see väljub siinse uurimuse ajalistest raamidest, ei oleks õige loobuda