Eesti kirjanduse ajalugu I
mõned aastad hiljem. J. Järve "Vallimäe neitsist" (1885) alates võime hakata rääkima ajaloolise
jutustuse hoogsamast harrastamisest.
Andres Saal (1861-1931) Bornhöhe kõrval ajaloolise jutustuse teine oluline esindaja, see
moodustabki Saali loomingulise tuuma. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugele ulatuv
ajaloohuvi, ahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja
paljuvenestamise ohtudes. Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva
süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad
kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk.
Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles
käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust.
Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja
A.Kitzbergi "Maimu"
annaabi.ee 
