Lev Võgotski, Urie Bronfenbrenner, Jean Piaget
Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste
internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele.
Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks:
1. Sünkreetne mõtlemine
2. Kompleskide moodustamine
3. Teadusmõisteline mõtlemine
Kompleksidelt teadusmõistete kasutamisele ülemineku etapina on Võgostki täiendavalt
kirjeldanud ka "võimalike mõistete" kasutamise etappi. Alljärgnevalt on ära toodud erinevate
mõtlemise aregutasemete ja nende alatüüpide kirjeldused.
Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus
ning on inimestel kõrgemate loomadega ühised. Kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud
inimkonna kujunemise käigus, olles seega spetsiifiliselt inimlikud.
Tuginedes oma katsetele töötas Võgotski välja teooria lapse lähima arengu tsoonist. Ilmnes, et
momendil ühesuguse võimekusega (IQ) õpilased võivad õpetaja juhtimisel saavutada väga