Eksistentsialism
käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on
mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg".
Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest,
siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle
puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid
inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või
projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline
asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on
alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Sestap ütlevad
eksistentsialistid, et inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus.