Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et peaprokuröri tagandamise protseduur Eestis vastab
rahvusvahelistele standarditele.
5. Prokuratuuri aruandekohustus
Nagu ülal näidatud, ei tohi ühegi võimuharu või riigiasutuse otsus jääda väljapoole demokraatlikku
kontrollimehhanismi ja nagu iga teinegi riigiorgan peab ka prokuratuur aru andma oma tegevusest. Õigus-
süsteemides, kus prokuratuuri peetakse täitevvõimu alla kuuluvaks, seondub prokuratuuri areandekohustus
eelkõige aruannetega valitsusele, keda omakorda kontrollib parlament. Selliselt on aruandlus reguleeritud
ka Eestis, kus vastavalt ProkS § 11 lõikele 1 esitab riigi peaprokurör kord aastas justiitsministrile prokura-
tuuri tegevuse koondaruande.
Paljudes riikides on ette nähtud peaprokuröri aruandekohustus parlamendi ees. Sellises süsteemis
nähakse aga ka ohtusid:
„Risk ei ole mitte ainult selles, et parlamendis kasvab nii populistlik surve arutada konkreetset