Eesti taimkate
sajandi esimese poole juhtivaks floristiks ja taimegeograafiks Baltikumis kujunes Tartu
Ülikooli kasvandik, Russowi õpilane Karl Reinhold Kupffer, kes on Ida-Baltikumi teemadel
avaldanud ligikaudu 350 kirjatööd. Baltimaade loodust tutvustava ülevaateteosena on
märkimisväärne Kuppferi koostatud "Baltische Landeskunde" 1911, mille taimkatte peatüki
autoriks ta ise ka oli. Kuppfer oli üks esimesi taimestiku kaitse initsiaatoreid Baltikumis.
Mitmes kirjutises käsitleb ta ka taimeliikide areaalipiire.
Esimese eestikeelse taimemääraja "Kodumaa õiskaswud", avaldasid kooliõpetajad Karl Eugen
Niclasen ja Juhan Aidas, kuid kahjuks ilmus sellest ainult esimene vihik. Teiste vihikute
käsikirju säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis.
Aastal 1908 asutati Balti Sooselts ning Tooma Sookatsejaam.
1895-1915 oli ülikooli botaanikaprofessoriks Nikolai Ivanovits Kuznetsov, kes oli Kaukaasia
taimestiku hea tundja. Eesti taimestikku ta peaaegu ei uurinud. Reorganiseeris botaanikaaia
annaabi.ee 
