"ardamaades" - 1 õppematerjal

5. klassi ajaloo kokkuvõte

6. EESTI JA EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Eesti oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks ­ kihelkondadeks, mida oli umbes 40-50. Kihelkond oli iseseisev. Nad moodustasid omavahel liite ja nii tekkisid maakonnad. Kuid kui Eesti maale tungisid vaenlased, siis pidid inimesed varjuma linnustesse, mida oli igal kihelkonnal vähemalt üks. Linnuses oli kindlasti kaev ja varju paljudele inimestele. Eestlased tegelesid tol ajal enamasti põlluharimise ja loomakasvatusega. Maavalduste suurust mõõdeti ardamaades. Kõige varem hakati põllukultuuridest kasvatama otra, XI sajandil juba rukist. Mõisted: linnus ­ kaitseehitis, mis koosnes hulgast hoonetest adramaa ­ talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga kihelkond ­ maa-ala, mille elanikke sidus omavaheline lepe maakond ­ kihelkondade liit 7. VALLUTUSSÕJA ETTEVALMISTAMINE JA SÕJA KÄIK Neid, kes ei uskunud Kristusesse kutsuti paganatest ja Eestis oli neid enamus. Usuti ikka oma loodusvaime ega tahetud uskuda uut jumalat.