Eesti keele ajalugu
Vokaali lõpukadu on
omette toimunud veel liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurdeis.
11. Sisekadu eesti keele ajaloos.
Sisekadu on lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui
sõna on kolme- või enamasilbiline. Nt *kastanut > *kastnut, *pistämään > *
pistmään, *kuulusat > * kuulsat, *kultanen > *kulDnen.
Muutus on paigutatud XIV sajandisse, sest XIII sajandil kirja pandud
kohanimedes on teise silbi vokaal veel alles, nt Ardala, Hyrvelae, Kandalae,
Kuckarus. Sisekadu on toimunud ka liivi ja vepsa keeles ning soome
edelamurretes, usutavasti omaette.
12. Uute häälikute teke eesti keelde.
1.1. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele
(a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele:
*numri > numbri, *kelri > keldri, murretes *kaenal > kaendla.
Epenteesi teel tekkinud konsonandid on nn homorgaansed siirdehäälikud
(sama moodustuskoht
annaabi.ee 
