Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
2. Alamate asjad (Causae subditorum)
3. Välisküsimused (Causae extraneorum)
Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki:
a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia
17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub
üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud
esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose
"De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või
registratuur).
1
Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi.
Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna:
1. geograafilise koha
2. teema
3. asi
4. kronoloogia järg
Järgmised uuendused pärinevad Georg Aebbtlinilt (1669). Tema loogika
kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi:
1
annaabi.ee 
