Kirjanduse lõpueksam
Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste
subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis,
enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm,
elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood
pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka
lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise
lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav)
eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele
sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad:
Simonides, Pindaros.
Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse,
kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,