Edith Wharton "Süütuse Aeg"
Talle meeldisid ooperite romantilised lõpud ja hüvastijätud, sest need meenutasid talle
igat hüvastijättu madam Olenskaga. Samuti jumaldas ta kunstnikke ja muusikuid. Kõrgklassi
seltskond ei arvanud neist inimestest midagi, kuid Archer lausa janunes nende seltskonna järele.
Kui ta välismaal reisimas käis, siis ta alati käis ja istus kuskil pubis ja rääkis kunstnike või
maalritega maast ja ilmast ning käis näitusi vaatamas.
Archerile meeldis igal võimalikul hetkel, mil ta Olenskaga kahekesi jäi, seda momenti ära
kasutada, ja oma tundeid väljendada ning saada teada kas krahvinna Olenskal ka tema vastu
tundeid on. Nad muutusid oma salasuhte suhtes nii paranoiliseks, et suures seltskonnas ei julenud
isegi mitte pilke vahetada.
Temas oli palju arusaamatust inimeste käitumise ja tolle aja kommete vastu, ta justnagu
poleks kuulunud sinna. Archer ei saanud aru miks võib üks igati võimekas inimene nii kergesti