Tume aroonia
hetkel jõudiski. Olid ajad, mil kohalikud veinitööstused ja loodusravientusiastid arooniat vägagi
austasid. Ja tulid ajad, mil nii ühismajandites kui ka koduaedades põõsaid halastamatult välja
juuriti.Aroonia tootmiskatseid Eestis alustas Kalju Kask 1958.a.TA Eksperimentaalbioloogia
Instituudis Harkus.Hiljem rajati mitmehektarilisi tootmisistandusi aiandussovhoosides.
Meil on seda taime võrdselt hinnatud nii ilu- kui viljakultuurina, vähem teatakse ehk punast arooniat
(A. arbutifolia), mis on samuti kasvatatav heki- ja ilupõõsana.Rikkalik saagikus, saagi ühtlane
valmimine, omapärase biokeemilise koostise ja ilusa värvusega viljad on aroonia trumbid viljapõõsana.
Miniõunad- viljad, mida arooniapõõsalt nopitakse, polegi tegelikult marjad, vaid hoopis tillukesed
õunviljad. Rahvapäraselt aga jäävad nad ikkagi marjadeks. Välimuselt on aroonia vägagi pilkupüüdev,
viljad kenasti kobarates, parajalt suured (1-1,5 g), kergelt läikivad ja kaunilt tumedad
annaabi.ee 
