Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Sütiste mõnevõrra
läheneb traditsioonilisemale poeetikale vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad
selgelt esile poliitilisema programmi otsingud (vasakpoolse sättumusega). Nt "Noored
partisanid" miks ta kirjutab suure poeemi Vabadussõjast kui ta liitub 5 aasta pärast
Nõuk? Ta osales ise Vabadussõjas ja seega on isiklik kogemus. Sütistel on lihtsa poisi
positsioon. Samas vastandub ta Arbujate esteetikale. Küsimus ei ole poliitilises
vastanduses (Arbujatel tuleb väga vähe pol iseloomuga loomingut alguses), kui Sütistel on
üsna selge autoripositsioon, siis ta hakkab vastanduma liiga keerulisele luulele. Ja
dekadentsimaiguline haritlashoiak, mis 30ndatel E kirj süvenes, seda ta võõristab.
Sütiste jääb sõja ajal Eestisse, oli mõnda aega ka Sks vangis ja kirjutab edasi. Tegelikult
võib näha, kuidas need kõige hilisemad tekstid mingis mõttes hakkavad Arbujalikule
värsikultuurile lähenema.
ARBUJAD