"arbujalikule" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Küsimus ei ole poliitilises vastanduses (Arbujatel tuleb väga vähe pol iseloomuga loomingut alguses), kui Sütistel on üsna selge autoripositsioon, siis ta hakkab vastanduma liiga keerulisele luulele. Ja dekadentsimaiguline haritlashoiak, mis 30ndatel E kirj süvenes, seda ta võõristab. Sütiste jääb sõja ajal Eestisse, oli mõnda aega ka Sks vangis ja kirjutab edasi. Tegelikult võib näha, kuidas need kõige hilisemad tekstid mingis mõttes hakkavad Arbujalikule värsikultuurile lähenema. ARBUJAD Nimi: antoloogia Arbujad 1938, koostaja Ants Oras Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. On tähelepanuväärne, et ta arbujatest kui tervikust, on ikka päris palju kirjutatud. Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg! B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega