Betti Alver
mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud algatajad,
vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja
tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja
rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu
professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont
"Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti
Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest. Nimelt
seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti Merilaasi
selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem
Uku Masingu ja Bernard Kangro looming.
6
Äkki ilm läks sulale
Äkki ilm läks sulale,
tuisk lõi valgeks linna.
Võtsin uued kindad käest:
milleks, milleks minna?
Heitsin nurka kübara,
mantli tuvihalli,
mähkisin end üleni
punasesse salli.