Maailmakirjandus
"
Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus lihtsama, maa-
ja rahvalähedasema väljenduse poole ("Leib", "Süda"). Kui Nõukogude väed olid jälle Eestisse jõudnud, allutati kogu
kirjandus Nõukogude ideoloogiale. Arbujad kuulutati dekadentideks ja arvati Kirjanike Liidust välja. Kui 1956. aastast
alates hakkas Eestisse jõudma nn sula ilminguid, tähendas see kirjanduses kõigepealt arbujate ja arbujalikkuse taastulekut. B.
Alver, A. Sang ja K. Merilaas ennistati Kirjanike Liidu liikmeks ja neil lubati taas avaldada oma loomingut. Arbujate stiilis
klassikaline filosoofiline luule kuulub näiteks ka Jaan Krossi, Artur Alliksaare ja Ain Kaalepi selle aja luulesse.
1960. aastate luuleuuenduse ajal võtsid arbujad Alver ja Merilaas omaks vabavärsi. Kui sula oli lõppenud ja algas
stagnatsioon, tuli eesti luulesse tagasi arbujate stiil. Loobuti vabast vormist ja kujundirohkusest ning koos nendega ka
annaabi.ee 
