Keeleteaduse alused 1 loeng
lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute
kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada
PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on
teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on
võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni.
16. Onomatopoeetilised sõnad on erand keelesümboli arbitraarsuse põhimõttest. Matkivad
loomade, lindude, looduse jms hääli. Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema,
, -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on
onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes.
17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm
jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u. Foneemid on ehitusmaterjal. Eesti keeles on
26 foneemi. Keeltes on tavaliselt 20-40 foneemi
annaabi.ee 
