Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
Keele kasutamine
seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele
duaalse(kaheplaanilise) põhiolemuse.
Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne
e meelevaldne. Sümboli motiveerimatus.
Onomatopoeetilised sõnad - mitmesuguseid hääli matkivad sõnad. (Sümboli vorm on osaliselt
motiveeritud) Erinevates keeltes matkitakse hääli erinevalt ning see teeb nad osaliselt arbitaalseteks.
Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis (nt kurvilise tee liikulusmärk)
Indeks - vorm on põhjus-tagajärg, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga (paljud
mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid; nt hallid juuksed - küpse iga, punastamine - häbelikkus
jne)
Allsüsteemid:
Semantika - tähenduste uurimine;
Fonoloogia - häälikulise strukuuri uurimine;
Foneetika - häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine;
Morfoloogia - sõnade sisestruktuur
annaabi.ee 
