KASUTUSLEPINGUD
arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi ehk viivis. Viivise nõude
esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud
ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral.
VÕS § 415 lg 1 kaitseb tarbijat ebamõistlikult suure viivise eest. Antud sätte kohaselt ei või t arbijalt võlgnetavate
maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega
piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
Nimetatud keeld tähendab, et pooled ei saa kokku leppida lepingus suuremat viivise määra, kui seda on VÕS § 113 lg
1 tulenev viivise määr. Kui lepingus on siiski ette nähtud suurem viivise määr, kui seda on VÕS § 113 lg 1 sätestatud,