Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid Enamik praegu Norra poliitikas domineerivatest erakondadest on olnud parlamendis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille põhjuseks on tugev parteidistsipliin. Esimesena parteina tekkis Norras Venstre, järgmisena Høyre. Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km².
harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid: Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA) Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP) Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H) Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF) Keskpartei ehk Tsentrumipartei (Senterpartiet; SP) Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti; SV) Norra Liberaalne Partei ehk Vasakpartei (Venstre; V) Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal
annaabi.ee 
