Liivi sõda
Alates 17 saj esimeset pooles täielik luterlus eestimaal ja teiset poolest ja Liivimaal. Ehitati
kirikuhooneid maapiirkonandesse ja ka linnadesse,. Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine.
Samas 17 saj rootsi ajal on eesti ajaloos tuntud kui kõige suurem nõiajahtide aeg.Hakati neid
otsima, kuna vahepeal rahvas pöördus muinasusu poole,siis jälle oli süvausklikkus ja selle juures
kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju
surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde
häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi.
Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis
kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti
preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna
koguduses
annaabi.ee 
