A.dumas Kolm musketäri terve raamat
vastasega: kui ta kaotab, siis on ta vastase triumf kahekordne, peaks ta aga võitma, siis
süüdistatakse teda reeturlikkuses ja liigses jultumuses.
Muuseas, me kas oleme halvasti kirjeldanud meie seiklusteotsija iseloomu või on
lugeja juba märganud, et d'Artagnan ei olnud sugugi tavaline inimene. Kuigi ta kogu aeg
enesele kinnitas, et ta surm on vältimatu, siiski polnud ta valmis tasahiljukesi surema,
nagu oleks seda tema asemel teinud mõni araverelisem või tagasihoidlikum mees. Ta
mõtles järele nende isikute erinevate iseloomude üle, kellega ta täna võitlema läks, ja olukord
muutus talle selgemaks. Tänu ausale vabandamisele, mida ta kavatses teha Athose
ees, lootis ta saada temaga sõbraks, sest tema suursugune välimus ja karm ilme meeldisid
talle väga. Ta kujutles, et sisendab Porthosele hirmu mõõgaloo tõttu, mida ta võis --
juhul, kui teda kohe ei tapeta -- kõigile jutustada ja mis osavalt esitatuna pidi Porthose