Millega mõõta edu ja õnne elus? Enamjaolt kõik meist teavad, et hea elus saladus peitub peamiselt vaid kahes asjas: õnnes ja edus. Paljud aga aravavad, et neil on märksa viletsam elu, kui mõnel nende kolleegil või tuttaval. Seega millega mõõta edu ja õnne elus? Õnnel ega edul pole mingit seost materiaalsete hüvedega, seega ei saa seda loendada, kaaluda ega ka osta. Oma õnne ja edu saladust teab igaüks ise. Edukaks peetakse inimest, keda teised kadestavad. Edu saavutamiseks tuleb üldjuhul kõvasti vaeva näha. Spordis on edukas sportlane võitja, kuid enamsustes eluvaldkondades ei pea olema parim, et olla edukas.
1932 James Chadwick avastab neutroni. 1932 Carl David Anderson avastab positroni. 1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. 1935 Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel.