A.dumas Kolm musketäri terve raamat
muutus talle selgemaks. Tänu ausale vabandamisele, mida ta kavatses teha Athose
ees, lootis ta saada temaga sõbraks, sest tema suursugune välimus ja karm ilme meeldisid
talle väga. Ta kujutles, et sisendab Porthosele hirmu mõõgaloo tõttu, mida ta võis --
juhul, kui teda kohe ei tapeta -- kõigile jutustada ja mis osavalt esitatuna pidi Porthose
täielikult naeruvääristama. Lõpuks, mis puutub aga salakavalasse Aramisesse; siis
53
teda d'Artagnan eriti ei kartnud: sest juhul, kui järjekord üldse temani jõuab, saadab ta
Aramise teise ilma või tabab teda vähemalt näkku -- nii nagu Caesar soovitas talitada
Pompeiuse sõduritega --, et igaveseks rikkuda ilu, mille üle see musketär tundis nii suurt
uhkust. D'Artagnan oli täis kõigutamatut otsustavust, mis rajanes ta isa nõuannetel --
nõuannetel, mille sisu oli järgmine: «Mitte midagi taluda kellegi poolt, välja arvatud see,