Eesti kunst 1918-1940
1919. aastal
asus Ed. Wiiralt Tartus õppima vastloodud kunstikooli "Pallas". Sellel ajal valitses
"Pallases" saksa ekspressionismi lembus, mis Ed. Wiiralti loomingus avaldus
karakteriküllases tüpaažis ja rõhutatud ilmekuse taotluses. Kuigi juba Kunsttööstuskoolis
õppides oli Ed. Wiiralt teinud edukalt tutvust erinevate graafikatehnikatega, asus ta
"Pallases" hoopis skulptuuri õppima. Tema lemmikalaks kujunes siiski graafika. Noor
kunstnik suutis võrdselt vaimustuda nii Ado Vabbe arabesklikust, mitmeid kunstivoole
sulatavast loomingust, kui ka vanadest klassikutest, eelkõige Albrect Dürerist. 1922. aasta
kevadel saadeti Ed. Wiiralt kooli stipendiaadina end Dresdenisse täiendama, kus tema
graafikas tugevnes verismi mõju. Ilmselt puutus ta seal isiklikult kokku Otto Dixiga. O.
Dixile iseloomulik nägemuslikkuse ühendamine naturalismiga, inetuse demonstreerimine,
küünilise pealispinna all aimatav meeleheide, koos maagilise realismi ja uusasjalikkusega
said ka Ed