Hüdrobioloogia
Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende
pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis
on ränivetikatel sünnist saati eeldus uppuda sügavamale (umbes 1m päevas). Miks see hea on? Kuna rakud
tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga
sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama. Apvellingualadel võivad tõusta taas kõrgemale veekihti.
Ränivetikad tuleb otsida sealt, kus vesi on intensiivses liikumises. Seisvas vees on neid vähe.
Ainevahetusproduktid on rasvad.
Nanoplanktoni hulka kuuluvatel viburlastel puudub tugev rakusein, ka kalduvus uppuda ei ole omane.
Kulgevad vees viburite abil, kuni 20 kehapikkust tunnis. Viburvetikaid võib leida kohast, kus ei ole lainetust
või avavett. Neile ei meeldi liikuv vesi. Palju on neid troopilistes vetes
annaabi.ee 
