sündmustikuga mängimast. Nende vahel tekib tugev sõnelus, kuid mõlemad satsid lähevad siiski oma teed(lahkuvad). Viies vaatlus 1. stseen(Montua, tänav poodidega) Balthasar(Romeo teener) teatab Romeole Julia surmast, mis peale Romeole meenub kondine apteeker, kelle maja oli kohutavalt kõle. Ta läheb sinna ja palub mürki, mis tapaks ta silmapilkselt üpris kopsaka summa eest ja kuigi mõistetakse mürgi müüja surma, oli apteekril raha vaja ja Romeo sai enda mürgi. 2. stseen(Lorenzo kong) Giovanni(teine munk, vend Lorenzoga ühes) teatab Lorenzole ta pärimise peale, et Romeo ei olegi kirja saanud, sest Giovanni võeti ootamatult kinni ja ta tuli kirjaga tagasi ja Lorenzo satub paanikasse, sest 3 tundi on jäänud Julia ärkamiseni ja Romeo pole isegi teadlik nende plaanist. Lorenzo saadab uue kirja. 3. stseen (Capulettide sugukonna hauakamber. Ilmub Paris ja
Tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes Narva kaubandus. Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) SISEKAUBANDUS Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir(nt Viljandis ja Kuressaares lubati tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril) Linnades oli Vene kaupmeeste tegutsemine keelatud, küll aga lubati neil kaubelda maal ja eeslinnades, kus nende klientideks olid peamiselt sõjaväelased. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Sellisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Eesti suurim laat oli talvine Tartus peetab saksa laat, mis kestis igal aastal kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva. Kagu-
annaabi.ee 
